|
|
 Elumuutused, hingevalu, armsa inimese kaotamine või raskused iseendast arusaamisega, töökaotus ja tööstress oleksid lihtsamini mõistetavad ja üleelatavad sobiva psühhoteraapia ja toreda terapeudi abiga. Valikuvõimalusi on palju ja olenevalt inimese probleemist ja soovist on kindlasti võimalik leida sobiv psühhoterapeut.
Hea terapeut kuulab inimese ära ning koos töötatakse välja plaan, kuidas vaevama hakanud murest jagu saada, väljapääsu leida. Just nii nagu tavaliste tervisehädade puhul on vajalik sobiv ravi, samamoodi tuleb ka inimese hinge aidata ja ravida.
Psühhoteraapilisi raviviise on väga palju, neist osad põhinevad patsiendi vestlusel terapeudiga, teised (tantsuteraapia, vabastav hingamine, muusika- ja kunstiteraapia, hipoteraapia (hobustega) kasutavad erinevaid kehalisi tegevusi, loomingut ja teisi väljendusvahendeid tulemuse saamiseks. Nende teraapiate kohta on eraldi informatsioon Terapeutide teema all.
Allpool on lähemalt tutvustatud mõisted psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia ning viimase enamlevinud koolkondi: psühhoanalüütiline, käitumisteraapia, humanistlik-eksistentsiaalne, psühhodraama, gestaltteraapia, pereteraapia, holistiline psühhoteraapia.
Psühholoogiline nõustamine on nii täiskasvanutele kui lastele abi osutamine erinevate elus ettetulevate probleemide ja murede lahendamiseks, kohanemisvõime parandamiseks ja isiksuse arenemisvõimaluste väljaselgitamiseks.
Nõustamisele võiks pöörduda siis, kui elus on toimunud või toimumas suuremad muudatused, näiteks elu- või töökoha muutus, koolivahetus, kooli lõpetamine, lahutus või muud sündmused, mis segavad tavapärast elurütmi.
Psühhoteraapia on meetod, mis põhineb kindlal filosoofial või teoorial, kus rakendatakse mitmeid psühholoogilisi tehnikaid psüühilise häire kõrvaldamiseks või leevendamiseks. Sarnaselt muude ravikuuridega on ka psühhoteraapia kindlapiiriline protsess, millel on selge algus ja lõpp, eesmärgid ja nendega kooskõlas olevad vahendid ning ravitehnikad.
Psühhoteraapiasse võiks pöörduda siis, kui probleemid on muutunud niivõrd häirivaks, et takistavad igapäevaelus toimetuleku, töö- ja vabaaja tegevuse.
Klassikalises psühhoteraapias on erinevad koolkonnad, neist levinumad on kolm klassikalist psühhoteraapiat: analüütiline (Freud, Jung, Adler), kognitiiv-käitumuslik, humanistlik (Rogers) -eksistentsiaalne (Frankl), peale selle rida uuemaid: gestalt (Perls), psühhodraama (Moreno).
Psühhoteraapia puhul on alati väga oluline terapeudi ja patsiendi vaheline kontakt ning sobivus. Kui tunnete, et teile teie terapeut ei sobi, siis on mõistlik seda terapeudile öelda ning leida teine, teile sobivam ja meeldivam terapeut.
Üks teraapiakord kestab tavaliselt 45-60 minutit, kuid näiteks paaripsühhoteraapia või perekonnapsühhoteraapia puhul võib see aeg ka pikem olla. Teraapiakordade arv lepitakse patsiendiga alguses kokku, kordade arv oleneb probleemi olemusest ja sellest, milline on teraapia eesmärk. Vajadusel võib pikendada.
Teraapiasse tasuks pöörduda kui on:
· pidev rahulolematusetunne
· laste käitumisraskused ja/või tulematus koolis (õpiedukus, suhted kaaslastega, õpetajatega, vastumeelsus kooli suhtes jne.)
· arusaamatu väsimus ja tüdimus
· unehäired
· seksuaalprobleemid
· suhtlemisraskused abikaasa, teiste pereliikmetega, sõpradega või kaastöölistega
· üksindustunne,
· tujukus, depressioon, kurbus, ebaõnnestumistunded, pingetunne, ärevustunne
· eesmärkide seadmise ja nende saavutamise raskused
· pinge perekonnas, mis tuleneb mõne perekonnaliikme kroonilisest haigusest
· haigused, mille puhul on oluline osa stressil
· tugevad kaalukõikumised, probleemid söömisega (anoreksia, bulimia liigsöömine)
· raskused viha, vaenulikkuse või agressiivsusega toimetulemisel
· tööalased raskused (sagedased töökohavahetused, töökaotus, raskused kaastöölistega, toimetulematus)
1. Psühhoanalüütiline psühhoteraapia
Psühhoanalüütiline psühhoteraapia on meetod, mis aitab üle saada psüühilisest distressist ja ennast rohkem tundma ōppida. Ta on alguse saanud S.Freudi poolt loodud psühhoanalüüsist. Hiljem on analüütilist teooriat ja praktikat edasi arendanud mitmed tuntud psühhoanalüütikud nagu Carl Gustav Jung, Alfred Adler, Melanie Klein, Donald Winnicot, Heinz Kohut, Otto Kernberg ja paljud teised.
Psühhoanalüütiline teraapia pōhineb ideel , et suur osa meie käitumisest, mõtetest, hoiakutest on juhitud psüühika alateadliku osa poolt ja ei ole tavalise teadliku kontrolli all. Terapeut julgustab klienti rääkima ja aitab tal uurida omi alateadlikke vajadusi, motivatsioone, soove ja mälestusi, et saavutada suuremat teadlikku kontrolli oma elu üle.
Psühhoanalüütilisest teraapiast on kasu kōigil, kellel on soov iseenda üle mōtiskleda, et saavutad suuremat sisemist vabadust ja selle läbi vōimalusterohkemat elu.
Psühhoanalüütilises teraapias saab uurida kōiki oma teadlikke eesmärke ja seda, mis meis endis vōib nende saavutamist alateadlikult takistada. Samuti probleeme olulistes suhetes.
Allikas http://my.tele2.ee/psyhhoteraapia/newpage1.htm
2. Humanistlik-eksistentsiaalne
1. Humanistliku koolkonna rajaja Carl Rogers, kelle teooria alustalaks on inimese vajadus end aktualiseerida.
Teraapias on kõige olulisemad terapeudi kongruentsus (ehedus, ausus kliendiga), empaatia (võime tunda, mida klient tunneb) ja tingimusteta austus kliendi suhtes. Kasutatavad tehnikad on teisejärgulised.
http://webspace.ship.edu/cgboer/rogers.html
2. Eksistentsiaalne psühhoteraapia– rajaja Victor Frankl. Oli 2. maailmasõja ajal koonduslaagris, kuid oma elu mõtte leidmine ka nii ekstreemsetes tingimustes aitas tal ellu jääda ja väga kõrge vanuseni elada. Ise nimetas oma meetodit logoteraapiaks (logos – tähendus, mõte). Teraapia eemärk on aidata inimesel leida oma elu mõtet, mis on väljaspool iseennast ja seega seotud supra-mõtte e. transtsendentaalsusega.
Eksistentsiaalse psühholoogia ja teraapia aluseks on eksistentsiaalne (M. Heidegger, S. Kirkegaard) ja fenomenoloogiline filosoofia (E.Husserl).
Teraapias on tähtsaim terapeudi isiksus oma filosoofia ja kogemustega, mis on palju olulisemad kui kasutatavad tehnikad.
Peamised teemad on elu mõtte leidmine: piirangud, valikuvõimalused, vabadus, vastutus, armastus, elu, surm. Inimest saab mõista ainult tema elu kontekstis.
http://webspace.ship.edu/cgboer/frankl.html
3 Käitumisteraapia ja kongitiiv-käitumuslik
Käitumisteraapia püüab muuta patsiendi käitumist mingis patsiendile ebameelidvust põhjustavas situatsioonis. Sel puhul ei keskenduta probleemide põhjustele vaid pigem situatsiooni ja käitumise korrigeerimisele.
http://www.cosmopolitan.ee/est/200609/sina/index.php?newsID=725
Need 3 on klassikalised. Järgmised on UUED SUUNAD.
1. Gestaltteraapia
Gestaltteraapia on üks paljudest psühhoteraapia meetoditest mis on alguse saanud 1940ndatel aastatel ning tema alusepanijaiks on Frederick (Fritz) ja Laura Perls.
Ta põhineb kahel mõtteviisil:
Fenomenoloogia- õpetus, mis aitab inimestel astuda hetkeks kõrvale oma tavapärasest mõtlemise viisist nägemaks erinevust tegelikult hetkes toimuva ja selle vahel, kuidas toimuvat tajutakse läbi mineviku kogemuse prisma.
Eksistentsialism - kus fookus on inimeste eksistentsil, omavahelistel suhetel, rõõmudel ja kannatustel jms nii nagu seda vahetult kogetakse. Eksistentsialistid arvavad, et inimesed avastavad ja loovad ennast pidevalt uuesti, uusi horisonte ja probleeme ja võimalusi jätkub alatiseks.
Gestaltteraapia on holistlik. Ta käsitleb inimest kui tervikut- tema füüsilist, psühholoogilist, intellektuaalset, emotsionaalset, interpersonaalset ja spirituaalset osa.
Gestaltteraapia õpetab teadlik olema, keskendudes siin ja praegu tajumisele ja tundmisele interpreteerimise ja eelarvamuste kütkes olemise asemel. See, mida otseselt hetkes tajutakse ja tuntakse, on usaldusväärsem seletustest ja interpretatsioonidest, mida tavaliselt olukordadele andma kiputakse. Teadlikus kontaktis teiste inimeste ja keskkonnaga suurenevad võimalused kvaliteetsete suhete tekkeks ja ollakse võimeline avastama uusi, loovaid lahendusi oma heaolu suurendamiseks.
Gestaltteraapias on klient ja terapeut dialoogis ja arutlevad selle üle, kuidas kumbki hetkeolukorda näeb. Erinevused neis nägemustes on aluseks eksperimentidele ja arutelule.
Teraapia eesmärk:
Gestaldis on peamine eesmärk teadlikuks saamine. Teadlikkus on keskkonna tundmine, vastutus oma valikute eest, eneseteadlikkus, enese aktsepteerimine ja võime kontaktis olla. Teraapiat alustades on kliendid enamasti hõivatud probleemidele lahenduste otsimisega. Gestaltterapeudi tõeline huvi on aga see, kuidas klient ennast toetab neid lahendusi otsides. Gestaltteraapia aitab probleeme lahendada läbi kliendi eneseregulatsiooni ja sisemise toe arendamise. Teraapia edenedes pööratakse rohkem tähelepanu üldistele isiksuseteemadele. Eduka teraapia lõpuks klient suunab suurt osa tööst ja on suuteline integreerima probleemilahendust, isiksuslikke teemasid, suhete teemasid ja reguleerima oma teadlikkust.
Allikas http://www.gestalt.ee
2. Psühhodraama
Psühhodraama on grupiteraapia meetod, mis kasutab elu ja inimsuhete kirjeldamiseks, analüüsiks ja lahendamiseks teatrialaseid mõisteid ning draamavorme. Psühhodraamaks nimetatakse ka psühhodraama laval esitatavat situatsiooni, mängitavat lugu.
Sotsiodraama – keskendub sotsiaalsete suhete ja suhtumiste analüüsile ning suhetele grupis.
Sotsiomeetria - inimestevaheliste suhete uurimise meetod, mis võimaldab testide, küsitluste jmt. abil hinnata ja analüüsida suhteid ja situatsiooni mingis kindlas kollektiivis.
Playback teater (ehk osalusteater) põhineb situatsioonide läbimängimise metoodikal, kusjuures mängus osaleb kindel koosseis vastava ettevalmistuse saanud näitlejaid, kes kehastavad abiminasid. Näitlejaid juhendab koolituse saanud lavastaja. Sel moel moodustunud niiöelda näitetrupp etendab publiku jutustatud lugusid, mõtteid, tundeid.
Protagonist (ehk peategelane) on see grupiliige, kelle poolt esitatud lugu või elu ja suhete probleeme parasjagu käsitletakse.
Lavastaja (ehk terapeut) juhib ja toetab protagonisti poolt valitud teema käsitlemist psühhodraama laval.
Abiminad on grupi liikmed, kes kehastavad protagonistile olulisi inimesi ja tema enda mina-rolle.
Publik koosneb grupi liikmetest, kes pole jooksva esitusega otseselt seotud.
Lava on kokkuleppeline osa ruumist, kus mängitakse läbi protagonisti poolt valitud teema.
Allikas http://www.morenokeskus.ee?lang=1#moreno1
3. Holistiline psühhoteraapia
Holistiline teraapia läheneb igale inimesele individuaalselt ja loominguliselt. Seansi käigus rändab meditatiivses seisundis inimene terapeudi abiga lapsepõlve, enda kehasse või regressiooniteraapia võtetega eelmistesse eludesse. Muutunud teadvuseseisund ja vanades kultuurides väljakujunenud ning läbitestitud tehnikad võimaldavad juurde pääseda alateadvuse kihtidele ja mälestustele, mis sügavale peidetud. Sel viisil saab vabastada ja seejärel ümberprogrammeerida valusaid läbielamisi, haigussümptome või purunevaid suhteid taasloovaid uskumusi.
Holistiline teraapia käsitleb maailma ja inimest terviksüsteemina. Inimest - tema keha, emotsioone, mõtlemist ning vaimu - kui omavahel eraldamatut üksust. Nii füüsiline haigussümptom, kui elus valu teinud situatsioon, on teatud mõtteviisi materialiseerumine kas kehas või meid ümbritsevas maailmas. Kui mõistad ja tunnetad läbi käitumis- või mõttemustri, siis vabastad energia, mis tingis emotsionaalse valu või haiguse. Haigus või probleem mahenevad ja inimese enda mõttemaailma korrastumisel kaovad järk-järgult. Haigus või valu saavad sel viisil heaks põhjuseks, et oma elu korrastada ja vaimset teekonda mõista.
Perekond ning sõbrad ja tuttavad pole me ellu tulnud juhuslikult – neil kõigil on meile midagi õpetada. Inimsuhetes tekib nii positiivseid emotsioone kui negatiivseid pingeid. Holistiline teraapia aitab mõista, miks me oleme oma ellu kutsunud just need situatsioonid ja inimesed ning mida need meile iseenda peeglina tähendavad. Seejärel saame vabastada suguvõsas kinnistunud uskumusi, karmilisi suhteid ning lausa kordumakippuvaid saatustejadasid.
Allikas http://www.teraapia.com?topic=92&info=1
4. Pereteraapia
Nagu nimigi ütleb, keskendub see perekonnaga seotud probleemidele ning nendele lahenduse otsimisele.
http://www.hot.ee/pereteraapia/index.html
Psühholoogia ajaloost võib lugeda näiteks siit:
Sissejuhatus sotsiaalkultuurilisse psühholoogiasse, Prof Talis Bachmann
http://web.starman.ee/ottaava/sissejuhatus%20psühholoogiasse.doc
Vaata firmasid
Tagasi
|
|
|
